Pidime täna siis Maarjaga Bolgasse minema oma viisa asju
pikendama ning netikohvikusse tööd tegema. Kuid selgus, et
immigratsiooniametisse ikkagi liiga vara minna – meie viisa aegub 6.november ja
kui me nädalakese varem läheme, see alles õige aeg. Mai saadeti eelmine päev
sellise jutuga tagasi. Bolgasse sõit langes välja.
Mõtlesime, et kui Maarja tuleb Ayamfooyast home-visititelt
tagasi, äkki siis viitsime minna, kuid keskpäevaks läks päike nii kuumaks ja
elekter kadus juba hommikul - ei suutnud
me kumbki ennast kokku võtta, et Bolgasse seiklema hakata. Etteteades, et ega
enne pimedat sealt tagasi ei jõua. Läksin korra oma tuppa ja sinna ma jäingi –
täielik koopapäev. Tundub, et ma olin kõikidest seiklustest ja emotsioonidest
nii väsinud – et ma magasin terve päeva. USKUMATU!!! Sellise palavusega.
Õhtupoolikult käisid tüdrukud ikka kontrollimas, kas ma ikka elus ja kas ma
õhtusöögiks ka koopast välja tulen – olin täiega elus, lihtsalt vajasin und.
Kuigi siin olen ikka maganud päris kenasti.
Samuti tegime plaane järgmiseks päevaks. Laupäeva ei saa ju
lasta raisku minna – roadtrip tsikklitega Tongo mägedesse (Tongo hills)
Anne-Liis ajas kokku juba tsiklijuhte, kes oleksid nõus meiega tulema. Meil
viis tüdrukut ja kõikidele ju juhti vaja. Igatahes ootan põnevusega, mis homme
saama hakkab – aga nüüd tagasi oma koopasse.
No comments:
Post a Comment