21.päev – pühapäev, 27.september

3.nädalt Aafrikas! Wow! Kas tõesti aeg on nii kiiresti läinud?

Uni on! Aga klassikaline ärkamine ikka kl 6 hommikul. Minnes vannituppa väike ehmatus lõi silmad selgeks – nimelt dushi äravoolutorust – tuli välja sipelgate vulkaan. Kuna püüdsin koheselt reageerida, unustasin pilti teha. Kogu dushivalamu oli sipelgaid täis – iuuuuuuuuu!!!! Haarasin ämbri veega ja hakkasin neid torust alla uhtuma. Jäin võitjaks!!! Kuigi päeva peale olid nad jälle otsustanud tagasi tulla. Pean veel mingi muu võitluse välja mõtlema. Hetkel lihtsalt jätsin vee nirisema, siis nad ei pääse sealt seest sisse. Elu aafrikas ikka jätkub.

Läksime kl 9:30-neks kirikusse ka. Seekord oli kõik nabtikeeles ja 3h. Seekord oli pingutus – peaaegu jäin ise ka sinna tukkuma. Aga vähemalt ära käisime. Vaatasin, et üks eesti tüdrukutest käis pidevalt väljas ja oli väga tõsine, pärast teenistust selgus, et ta vanaisa oli täna ära surnud.  Aga koos kampas saime teda lohutada ja kutsusime endale külla – ja tegime koos lõunasöögi.

Praegu ongi teistele tüdrukutele natuke keerulisem aeg – sest täna Mai ja Maarja ei tundnud taas ennast hästi. Sama nõrkus on tagasi tulnud, mis oli neil malaariaga ning vist eilne kitseliha ka ei mõjunud hästi. Kuid mul enesetunne ok – vaid rohkem tahaks magada, sest palavus teeb ikka oma töö. Aga saades koos kokku – saime koos süüa ja julgustada üksteist. Ja seda olen ka tähele pannud – et kui olukorrad lähevad keerulisemaks – siis leiame alati ka mille üle naerda.  Aga lähen ja võitlen nende sipelgatega edasi. Hetkel ka elekter enamasti ära – päevas mõned tunnid on – aga kuna pidevalt viskab äikesetorme, siis vist ennetavalt tõmmatakse see välja  - aga vähemalt on palju küünlavalgusõhtuid.

Kohtusime sel päeval naistega, kes teevad sheavõid, mis nahale ülikasulik.

Üks armas Ghana poiss, kes pooleliitrisest tühjast veepakist
tegi endale jalkapalli ja nautis mängu