Wednesday, September 16, 2015

9.päev – 15.september, teisipäev – Käed külge


Täna öö oli palavam ja keerulisem magada. Ja see oli esimene hommiku, kus tundsin ennast väsinuna. Kohe näha, et tuleb tööle minna ja tegelikult tahaks edasi magada.
Tänane plaan oli minna koos Maarjaga külastama Ayamfooya kliinikut ning natuke harjuda selle töökorraldusega. Töötajad olid valmis lahkesti meile näitama paiku ja ruume ja natuke rääkima oma tööst. Ruumid olid kahjuks ikkagi päris mustad ning teatud hügieeninõuetest ei peetud ikkagi kinni.
Olles paar tundi tutvunud paigaga – sain ma telefonikõne Piitanga kliinikust – nimelt neile saabus sünnitaja ning nad vajaksid ämmaemandat.
Helistasin koheselt Victorile, et kas ta leiaks mulle transpordi, millega saaksid 3-4 km kaugusele teise kliinikusse (põnev seik oli ka see, et just hommikusöögilauas rääkisin, et täna öösel nägin unes, et ma sain telefonikõne Piitangast, kuna sünnitaja tuli ja see kõik tundus nii reaalne).
Peatselt saabus Victor ja transportis mind mootorattaga Piitangasse, väike seiklus juurde lisatud, et paarsada meetrit enne kliinikut lõppes meie tsiklil otsa ka kütus. Hüppasin kähku sealt maha ja ütlesin, et lähen jala edasi. Palju maad ju pole minna.
Kliinikusse jõudes võeti mind rõõmuga vastu ja juhatati sünnitustuppa. Hommikul olin igaks juhuks pakkinud kokku ka sünnitusega vajaminevad asjad (veel korra mõtlesin, kas ma vajan neid või mitte), et mul oleks mugavam tegutseda, kui mul ei ole aega kliinikuga tutvuda. Ja nii juhtuski.
Protsess kulges kenasti, ma ei teadnud kuidas kohalikud ämmaemandad tegutsesid – tegutsesin nii, nagu ma tavaliselt. Igat asja tehes, ma selgitasin, mida ma teen ja miks see vajalik või kasulik on emale on. See oli otsekui sünnituse-töötuba. Naine oli tubli ja talle sai ka pidevalt selgitatud, segaseks jäänud asju selgitasid õed.
Beebi sündis väga sujuvalt ning kui hiljem küsisin, kuidas see sünnitus oli, kas väga erinev sellest käitumisest, mis siin tavaliselt on – siis nad ütlesid, et oli jah väga erinev. Mitte mingil viisil ei olnud vahelesekkumist. Üks tõeliselt tore kogemus – ning samuti sai samal ajal pidevalt asju  läbi arutatud.
Muide selle sünnitaja nimi oli ka Evelyn. Kui palju toredaid kokkusattumisi.
Samuti tutvusin seal töökorraldusega – ja vaikselt teen plaani kuidas Piitangas edasi tegutseda.
Pärast töö tegemist ja olukorraga tutvumist, üks pealikest, vastutavatest õdedest – oli nõus mind tagasisõidutama oma mootorattaga. Kui tore. Pean vist hakkama Mondo kiivrit igal pool kaasas kandma, kunagi ei tea, millal seda vaja läheb – need korrad olen täidsa ilma kiivrita sõitnud, kuid peaks olema korralikum.
Tagasinaastes polnud vesi tagasi tulnud – meie teine täispäev – jätkuv ligane olek. Eks peab täna mõtlema, kuidas seda vett ikkagi maja juurde saada – äkki hakkab sadama – see oleks vahva :D
Maarja oli veetnud terve päeva Ayamfooya kliinikus ja Mai oli terve päeva käinud koole läbi päikese käes, kui tüdrukutega uuesti kohtusime, siis nad olid suhteliselt väsinud, ütlesid, et see palavus ka väsitav. Ja nagu eestlastele kombeks – kuidas puhata – ikka päikese käes. Nii et vahetasime riided ning läksime üles terrassile päevitama, kohalikud jälle imestamas, mida me teeme – me puhkasime oma päevatööst :D
Suured pilved hakkasid tõusma – tundub, et õhtul tuleb taas troopiline torm. Kuid sellel korral ootasime põnevusega seda (elektrihinnaga – sest raudselt elekter kaob), ämbrid olid meil valmis, et vihmavett koguda – seda oli meil wcsse vaja – ning samuti seep – sest siin kui tuleb padukat siis see on tugev ja surve veel tugevam kui kohalikus dushi ruumis.
Läks kottpimedaks, välgutas pidevalt, müristas eriti valjult – meil seebid käes ja kloostrikülalistemaja hoovi pesema – hahhhaaaa, see oli naljakas ja me saime puhtaks, ma küll ei tea, kuidas kohalikud sellesse suhtuvad, kuid kuidagi oli vaja puhtaks saada – samuti sai koguda ka ohtrasti vett. Mine tea, millal jälle saab. Üks lahe Aafrika kogemus jälle juures, millega sai oma 9-ndat päeva lõpetada.
(Piltide laadimine võtab mul meeletult aega ja tõmbab neti-krediidi tühjaks – üks pilt um 0,5 – 1h uhh, nii et sry, et siin blogis vähem pilte)

No comments:

Post a Comment