14.päev – Pühapäev – Täis kaks nädalat – appi, varsti peab tagasi tulema!

No super – ärkasin hommikul nagu teine inimene. Power oli tagasi! Mul on jälle hea! Yehuuu!!! Kl 6 aeg hommikul tuli ka koheselt otsus, et kirikusse. Mis siis, et see teistsugune aga ikkagi. Ja ma saan täna selga panna oma ühe aafrikakleitidest – mida veel ühele naisele vaja – hahahahaaaa!!! Teised tüdrukud otsustasid veel kodus puhata, sest malaaria oli neid ikka korralikult läbi võtnud – aga nüüd nad juba täidsa rõõsad/roosad.

Muidgi hommikul kirikusse kõndides külarahvas juba teadis terviseseiklustest ja küsis, kuidas tunne, vastus: feeling strong (tunnen tugevalt) Kirik on suur ja teenistus kahekeelne. Ja hindust kristlik preester räägib tugeva aktsendiga, millest poole saan aru - aga tore oli ikka. Teenistuse lõpus tuli Rose küsima kuidas läheb ja ütles, et tahab teisi ka näha nii, et koos sammusimegi pärast kodu poole, plikad juba kardina vahelt piilumas, et kas ma tulen - what`s up-itasin (saatsin sõnumi) ette, et meil on külaline. Rose lihtsalt on nii armas inimene - pidevalt küsib, kuidas läheb ja kas midagi vajame. Tõeliselt suure südamega naine.

Efka ja Rose pärast kirikut

Tüdrukud ootasid mind pikki-silmi - sest meil oli vaja veel Isa Lawrence jutule minna - 7.päev pole vett. Nuh elekter ka käib ära iga päev 4-20h aga see ok, aga meil ei ole lihtsalt kusagilt võimalik saada puhast vett. Minu kraanist tilgub - siis panen liitrise pudeli sinna alla ja um poole tunni pärast saab juba ämbrisse kallata. Nii olen varunud vett hammaste pesuks ja ka lihtsalt pesuks. WC.sse kogume vihmavett. Elu nagu Aafrikas - eksootiline ja toimekas. Me oleme seda teemat igapäevaselt üles tõstnud aga vastuseid oleme saanud ebamääraseid ja erinevaid. Siis selgub, et mujal täidsa vesi olemas vaid meie maja probleem. Lõpuks antakse teise külalistemaja võtmed, et kui me tahame võime seal pesus käia või ümberkolida - ooo - see on midagi uut. Esialgu käime pesus, aga vist homsest hakkame ümber kolima - nii, et jälle väike seiklus.