Kell on õhtul 8, maja vaikne. Juba pool tundi tagasi soovisime
küünlavalgusel teineteisele head ööd. Paar tundi tagasi kadus elekter ja pimedas
saabusime koju. Hetkel küünal põleb,
sirtsud siristavad. Anu ja Sergei kingitud päikesepatareiga akupank laeb
telefoni (sellest on metsikult kasu) ja ilma liigutamata jookseb vesi mööda kaela nirinal alla, sest
täna vist on tsipa soojem kui eile. Igatahes öö tundub siin soojem, kui sel
suvel Eestis üldse päeval ilm oli. Ja ikka on veel lahe J
„Kas ikka veel on lahe?” on Mai täna minult mitukorda
küsinud, ütleb, et laeb niimoodi endasse positiivset meeleolu. Absoluutselt!
Ärgata sai kl 5 aeg. Siis mõnda aega kirjatööd, hommikusöök.
Hommikused protseduurid, mis sisaldasid päikesekreemi peale panemist ja
sääsetõrjega enda pirtismist + higi. Välja tuleb igatahes põnev libe, limane kooslus, aga mis siis ikka. Pärast
sööki läksime kohtuma KoDCA presidendiga Victor More-iga, kes ongi meie peamine
kontakt ning vastutab vabatahtlike vastuvõtu eest. Tal oli täna päris kiire –
sheavõi tootmise ehitisele oli vaja katust peale panna - ning ta tegeles seal juhendamisega. Meie
kohtumine tähendaski suhteliselt põgusat tervitamist. Kuid samas õnnestus meil
4 eestlasel ja ühel sakslasel omavahel kohtuda ja lihtsalt mõnusalt chattida.
![]() |
| Efka, Maarja, Mirjam, Mai ja Annaliisa - taustaks hoone, millele täna katus peale pandi |
Meil Maarjaga täna väga plaane ei olnud – oma põhiliste asjadega veel ei saa
tööle asuda, sest enne on vaja kohtuda terviseameti tegelasega. Aga see
kohtumine toimub siis kui Victor aega leiab.
Kuna täna oli Kongo külas turupäev, siis otsustasime seda
kaema minna. Seal käib koos igasugu seltskonda, siis tasubki koos käia ja oma
asjadel natuke silma peal hoida. Enamus inimesi suhtuvad meisse heatahtlikult,
kui d nii mõningi teeb nalja ka valgenaise kohta.
Turg on nagu kohe päris – ikka on tunne, et osaled filmis ja
tegelikult seda reaalsust veel ei adu. Tutvume paari inimesega ning püüame
leida mingeid puuvilju. Leiame tomatid ja neid on ohtralt. Täidsa puuvili ei
ole – aga värskust toob ikka, nii et läheb tehinguks – paar kilo tomatit maksis
3,5 GHC ehk Ghana Cedi – mis teeb 85 eurosenti. Saame muidugi aru, et hinnad ei
ole fikseeritud ja hetkel peame maksma veel valge inimese hinda. Kuid nii meie
kui kaupmees on rõõmus.
![]() |
| Kausike tomatit tuli meile koju kaasa |
Üks meeliülendavaid elamusi oli minna turul õmblejanna
Georgina juurde – nimelt meil on vaja kohalikku riietust, et töötada ja
paremini kohalikku ellu sulanduda. Koheselt torgati värvikirevad kataloogid
kätte, et vaadake välja mis soovite. Vaatepilt oli kirju – lõpuks sai Georgina
soovitusel ka kaks tegumoodi välja valitud. Arvan, et homme läheme Maarjaga
Bolgatangasse kangast ostma, siis saab kleidid töösse anda – nii põnev!!!!
Kuna me päev oli rahulik, siis läksime Maarjaga Maile appi,
kuna tal pidi olema kiriku raamatukogus lastega loovustund. See tund oli
väljahõigatud pühapäeval. Kiriku raamatukogu on selline koht, kus õpilased, kes
tahavad käivad peale kooli õppimas, kuid üks puudus on seal – seal pole
raamatuid. Tegelikult leidsime paar sõnaraamatut.
Kõik oli tolmune, sodi täis. Asusime seda kasima, et lastel
oleks seal parem olla – olime ise ka pealaest jalatallani tolmused. Selleks
korraks ei ilmunud kohale ühtki last. Kuna kool oli alanud alles paar päeva
tagasi, siis poldud saadud veel rütmi sisse ja paljud lapsed veel koolis ei
käi, sest see on kõige viljakam aastaaeg ning lapsed peavad kodus töötama.
Ootasime siiski neid oma tunnike raamatukogu ees mahagoni
puul istudes. Kui pisikesed lapsed hakkasid kogunema meie ümber – suhelda küll
kohe ei julgenud, aga kui Mai plaksutama hakkas – hakkas 3-4 aastane laps
tantsima. Nii et muusika ja tants on neil ikka siin põhiliseks suhtluskeeleks.
Üks tore ja rahulik päev. Käed küll juba sügelevad, et
tahaks juba tööd teha, aga püüame kannatlikud olla. Aga nüüd head ööd ja läbi
ongi 4-s päev. Pilte paneks veel, aga juba 3 pildi uploadimine võtab vähemalt tunnike ja koheselt kustub ka mu läpaka aku. Usun, et hommikuks on meil taas elektrit.



No comments:
Post a Comment